Uniteddogs - Koer, Koerad, Koerte sotsiaalne võrgustik, Koera eest hoolt kandmine, Varjupaigast koera võtmine, Koeratõud, Armsad koerad, Armsad fotod

Koerus X

Täna oli lõpuks ometi üle pika aja Koerus! Tänase Koeruse tegi eriliseks see, et see oli järjekorras, nagu ka nimest järeldada võib, juba 10. Veel tegi tänase Koeruse eriliseks see, et see toimus Kadrioru pargis (kes ei tea, siis tavaliselt toimub metsas). Kõige erilisemaks tegi minu ja Jassu jaoks Koeruse muidugi see, et me saime üllatuslikult A rajal I koha. Üllatuseks tuli I koht selle pärast, et tavaliselt võidavad sportlikud inimesed sportkoertega ja meie Jassuga need küll ei ole. Piirkond oli tuttav kuna me elame Kadrioru kõrval. Seega ei olnud erilist võimalust ära eksida, kuigi jooksin 2x veidi valesti. Oma osa õnnestumisele andis kindlasti ka see, et meie jaoks oli see juba 9. Koerus ja pilt selge, mida tegema peab. Et mitte liigselt tagasihoidlikuks muutuda, mainin ära, et pidin siiski kõvasti pingutama kuna ma ei ole eriti jooksjat tüüpi. Tavaliselt on meie tulemusele kehvasti mõjunud minu liikumiskiirus ja kesine orienteerumisoskus, seega olen ka enda üle uhke. Jasperi jaoks oli eneseületamine, et ta lõõtsutava ja pea-laiali-otsas minuga üldse ülesandeid tahtis teha, aga ta tegi siiski.. Selle üle ma olen ka uhke. Katsuge ise aru saada kui teile "õõh-stoo-phh" öeldakse tavapärase "stopp" asemel Igatahes meie esialgne eesmärk- teha ära kõik lisaülesanded- sai täidetud.
Aga nüüd rajast. Stardis pidi kohe jooksma läbi suuremat sorti tunneli, mille teises otsas oli täispuhutav draakon. Draakon oli meile juba ühest maa-alusest koopast tuttav ja tunnelist olime ühel Koerusel koos Jasperiga läbi roninud. Sealt edasi suundusime punkti nr 1 poole. Leidsime lisaülesandeta punkti ruttu üles. Kuna stardis juhiti tähelepanu, et rajalt peab kaasa tooma käbi, tõru ja kastani, võtsime kohe 1. punktist käbi kaasa, sest kartsin, et muidu läheb meelest ära. Jooksime punkti nr 2 poole, korjates vahepeal üles kastani.. Jälle selleks, et meelest ära ei läheks.
2. punktis olid püsti aiapostid, mida pidi kasutama slaalomi tegemiseks. Koer ühelt ja koerajuht teiselt poolt. Väikese soperdamise peale tegime ülesande ära.
Järgmises punktis oli 3 kõrvuti pandud pakku. Koer pidi esimese peale hüppama, kõndima viimasele ja seal istuma. Selle ülesandega läks ka ruttu. Järgmisesse punkti pidime ronima mööda järsku kiviklibuga kaetud kallast kuna ma jooksin õigest teeotsast mööda. Lasin Jasperi rihmast lahti, et oleks kergem turnida ja nii me lähenesimegi punktile nr 4, Jasper ees ja mina järgi. Enne kui ma jõusdin ülesande sisusse süveneda, sõi Jasper ära pool pakki ülesande jaoks vajalikest pihvidest. Ülesanne ise oli selline, et koerajuht paneb koera joone taha istuma, koera juures on taldrik. Koerajuht pidi ükshaaval tooma eemal asetsevast pakist 3 tükki pihvi ja panema koera juurde taldrikusse. Koera ülesanne oli püsida joone taga ja mitte ära süüa pihve. Esimesel katsel tuli Jassu joone tagant ära, järgmisel katsel ma olin kavalam. Liikusin nägu Jassu poole ja kordasin muudkui, et ta peab ootama ja ei tohi võtta. Järgmine punkt oli KUMU trepi ülemises otsas ja ülesandeta. Seejärel jooksime jälle mäest alla Kadriorgu.
Punkt nr 6 oli meie jaoks kõige keerulisem. Seal oli kaarekujuline kahelt poolt lintidega märgitud rada, millele oli asetatud erinevaid ahvatlusi maksatükkide ja mänguasjade näol. Koer pidi raja läbima ilma, et ta puudutaks ninaga rajal olevaid esemeid, abivahendeid kasutada ei tohtinud ja ahvatlusi ära süüa ka ei tohtinud. Seda me pidime üsna mitu korda proovima enne kui asi õnnestus. Kuna Jasperil oli terve päev nina maas olnud, oli üsna keeruline leida trajektoori, kus ta nina ei puutuks mõne esemega kokku. Alguses sai ta probleemi olemusest sedasi aru, et hakkas vältima kohta, kus ma talle eelmisel korral "EI" ütlesin, ehk siis tuli otse kuni probleemse kohani ja seal ümbert ringi ja mahamärgitud rajalt välja. Lõpuks mul õnnestus ta käänaku peale saada ja kui ma siis minema jooksin, jooksis ta järgi. Kaval nipp.
Järgmiseks tuli jälle ülesandeta punkt ja siis nuusutamise ülesanne. Kuigi Jasper on hull nuuskur, ei taha ta nuusutada siis kui on nuusutamise aeg. Ehk siis üsna mitmel Koerusel oleme kaotanud nuusutamise ülesandel palju aega või oleme üldse tegemata jätnud ja saanud 10 trahviminutit. Täna meil läks nuusutamisega normaalselt. Põõsasse oli pandud 3 lillepotti ja koer pidi ära arvama, milliste all on maius ja millise all mitte. Jasperi nina peatus ühel potil 0,01 sekundit kauem kui teisel ja ühte ta ei tahtnud üldse nuusutada.
Järgmiseks tulid 2 ülesandeta punkti. 2 punkti vahel tuli mul meelde, et mul pole ühtegi tammetõru. Vahtisin jooksu pealt puude latvu, et tuvastada tammepuid, aga silma hakkasid vaid vahtrad ja pärnad (vist olid pärnad). Lõpuks avastasin, et maa on paksult tammetõrudega kaetud. Siit moraal- kui otsid tammetõrusid, vaata maha, mitte taevasse.
11. punkt oli jälle ülesandega. Seal oli maa peale märgitud suur ristkülik, milles omakorda oli märgitud N-kujuline rada. Koer pidi ilma maiuse ja mänguasjata selle raja läbima, koerajuht ei tohtinud ristküliku sisse astuda. Selle ülesande tegi keeruliseks minu väike pea. Selle asemel, et enne sooritust koerale maiusega meelde tuletada, kuidas stoppimine käib, hakkasin lõõtsutades nuuskivale ja üldse-mitte-kontaktis koerale käske pudistama. Loomulikult läks meil selle peale maailmatuma palju aega enne kui tehtud saime. Peale võistlust proovisin, Jasper oskab küll seisma jääda kui talle selge sõnaga "stopp" öelda.
Järgmiseks jooksin natuke vales suunas, aga leidsin siiski puu otsa paigutatud kontrollpunkti üles. Järgmine punkt oli eelviimane ja seal tuli ette näidata käbi, tõru ja kastan. Finišisse joostes tuli õnneks natuke jõudu juurde, kuigi eelviimasesse punkti joostes oli küll selline tunne, et kops tahab mulle öelda, et ära enam jookse.
Kuna selleks ajaks kui meie lõpetasime, ei olnud veel paljud võistlejad rajale läinud, saime sotsialiseeruda. St mina sain teiste inimestega suhelda ja Jasper sai ülbitseda kuna ta on asotsiaalne (ma väga vabandan). Nägime näiteks Sporret, Villit, Sandyt ja teisi tuttavaid-vähemtuttavaid koeri.
Kotleti viskamise/püüdmise võistlusest võtsime ka osa ja ma viskasin kotleti 3 meetri kaugusele. Järgmiseks Koeruseks püstitan eesmärgi visata kotlett 4 meetri kaugusele Jassule otse suhu. Jasperi kotletipüüdmistehnika on vahepeal kõvasti edasi arenenud, sest ta oskab juba püüda kõrvalt mööda lendavat kotletti ka. Oma osa selle oskuse arenemises on kindlasti ka konkurentsi tekkimises. Kui meil aplaid tsikke (Pipit ja Estyt) majas ei olnud, ei pidanud kuigivõrd pingutama, et maius kätte saada, aga nüüd panevad ju tsikid kõik nahka, mis vähegi ripakil tundub olevat.
Pärast oli autasustamine, meile plaksutati ja pilti tehti ka. Jasper sai autasuks suure krõbinatünni ja 15 kg krõbinaid. Mina sain suure Royal Canini pildiga froteelina ja Koeruse puulusika, mida ma hakkan moosi keetmisel kasutama.
Meil on igatahes väga hea meel, et Koerus peale kahtlast vaikust jälle toimus. Koeruse Martti justkui lubas, et neid tuleb veel. Jääme järgmist ootama, soovime korraldajatele jõudu ja vastupidamist huvitavate ülesannete väljamõtlemiseks. Järgmine Koerus on Jasperi jaoks eriti pidulik, nimelt saab see temal 10. olema. Väike juubel või nii.

Kommentaarid 

kiisutotu 1 1 1 aasta tagasi

No näed Jasper,kes ütlen,et harjutamine teeb meistriks ja nii ongi,sina olid väga tubli ja perenaine on ka asjad juba selgeks saanud,edu teile ikka edaspidiseks.

Kustuta

bembi 2 2 1 aasta tagasi

WOW, kui tore. Igati väärt ja vahva oli teil. Küll perenaine võtab kavva ennastki treenida järgmiseks hooajaks. Ikkagi juubel tulemas, osaleda 10-s kord.
Selleks soovin jõudu ja jaksu ja orienteerumiskunsti, mida sel puhul väga vaja läheb.

Kustuta

Itsirk 1 aasta tagasi

Õnnitlused hea tulemuse puhul ja jaksu ning rõõmu järgmisekski korraks

Kustuta

Kustuta

Palun logi sisse või registreeri end kasutajaks, et kommenteerida.